Väljapoole avanevate (Nordic-Design) PVC-akende paigaldusjuhend
Need paigaldussuunised puudutavad ehitusühenduste projekteerimist ja teostamist, et paigaldatud akent saaks pikka aega kasutada.
Akna kvaliteet oleneb ühendamisest. Seetõttu on väga tähtis ehitusühenduste vuukide asjatundlik kujundamine.
Arvestada tuleb kõiki aknale mõjuvaid ehitusfüüsika jõude (joonis 1).
1. Elementide kinnitamine
1.1 Koormuste suurused
Akende, uste ja fassaadide pikaajalise kasutuskõlblikkuse
tagamiseks tuleb kõik süstemaatiliselt aknale mõjuvad
jõud ehitisse juhtida. Siin esinevad järgmised jõud:
— tuulekoormus,
— omakoormus,
— horisontaalsed töökoormused. Aluseks on DIN 1055.
Lisaks nimetatud koormustele mõjuvad nendele jõududele ka
— raamprofiilide paindejäikus,
— kinnituspunktide asend ja arv,
— sise- ja välistemperatuuri erinevus,
— kasutatud materjalide soojuspaisumine ja
— kinnitusvahendite painduvus (vedrujäikus).
1.2 Koormuse ärajuhtimine
Tuulekoormused ja horisontaalsed töökoormused
Õigete kinnitusvahendite valik sõltub peamiselt esinevast koormusest, olemasolevast ehitussituatsioonist ja seinaühendussüsteemist.
Kasutatavate kinnitusvahenditega juhitakse ära eelkõige tuulekoormus ja horisontaalne töökoormus. PUR-vahtu, pritsitavaid tihendusmaterjale või muid isolatsiooni- ja tihendusmaterjale ei peeta praeguse tehnikataseme järgi kinnitusvahenditeks.
Kinnitus olgu mehaaniline!
Plastakendele vajalike kinnitusvahendite paigutus
peab vastama joonisele 2.
Omakoormused
Need on akna- või ukseelemendi omamassist tingitud jõud. Raamid tuleb koormuse müüritisse juhtimiseks toestada ja kinnitada kaubanduses saadaolevate kinnitusvahenditega (vt joonist 3).
Omamassist tingitud koormuse ärajuhtimiseks viimastest ei piisa!
Siin tuleb arvestada järgmist.
— Klotsid olgu sobivast materjalist.
— Klotside paigutus ei tohi elemendi paisumist lubamatult mõjutada.
— Klotsid peavad koormuse kestvaks ärajuhtimiseks ehitusvuuki alles jääma.
— Müüritise ees asuvate elementide jaoks tuleb kasutada
— vastava stabiilsusega terasnurki või konsoole.
— Alati on eelduseks raamprofiili piisav paindejäikus.
— Klotsid ei tohi segada edasisi töid, nt ühendusvuugi tihendamist.
1.3 Kinnitusvahendid
Õigete kinnitusvahendite valik sõltub oluliselt ehitussituatsioonist. Müüritis ja kinnitusvahendid peavad omavahel sobima. Siin tuleb (joonis 4) tingimata juhinduda sellistest tootja andmetest nagu
— näidatud põikkoormused,
— raami ja müüritise vaheline maksimaalne kaugus: maksimaalne
— kasutuspikkus da,
— minimaalne ankurdussügavus hv,
— tüübli äärekaugus,
— puuritud ava läbimõõt d ja sügavus td.
Mõned olulised kinnitusvahendid on toodud joonistel 5 ja 6.
Juhinduge vastava tootja andmetest! Aknaraami horisontaalseks kinnitamiseks alt tuleks valida kinnitusvahend, mis ei avaks poolsulundi põhjalt vältimatult armatuurkambrit. Kui see pole võimalik, tuleb armatuurkamber püsivalt tihendada. Kinnitusvahendi valik oleneb müüritise konstruktsioonist. Kärgtellistest müüritise puhul tuleb müüritis tüüblite alal täita. (nt viimistlemine pritsemördiga Fischer FIS VS 150 C)
1.4 Aknakinnituse üldised juhtnöörid
— Puurige õigesti, ärge kasutage löökriista (välja arvatud betooni puhul).
— Müüritise puhul puurige võimalikult mördivuuki.
— Arvestage tüüblite kandvuse ja pikkuse puhul seinakonstruktsiooni.
— Kasutage tüüblisüsteemi juurde sobivaid polte, ankruid, klambreid, monteerimissüsteeme jms.
— Puhuge puuraugud prahist puhtaks.
— Tüüblitootja näidatud, materjalist olenevaid telje- ja servakaugusi tuleb tingimata arvestada.
— Keerake poldid raami suhtes ühtlaselt pingevabalt kinni. (Kasutage pöördemomendi piirajaga kruvikeerajat.)
— Kandeklots ja kinnituselement peaks omavahel sobima.
— Naelte sisselöömine pole lubatud, ka spetsiaalnaelad mitte.
1.5 Spetsiaalühendused
Välisuksed
Välisuksi mõjutab rohkem dünaamiline (nt uste paugutamine) kui staatiline koormus. Peale selle on välisuksel aknaga võrreldes vähem sulgemispunkte. Seetõttu tuleb juba käsitletud tavalistele kinnituspunktidele lisaks kasutada lisakinnitusi (vt joonist 6).
Mitmeosaliste postide või üksikelementidena ühendatud välisuste puhul tuleb tugevdusprofiilid täiendavalt kinnitada (joonis 7).
Ühendused, paisumisvahe
Mõjuvate jõudude ohutuks ehitisse juhtimiseks tuleb elemendi ühenduste või elemendi paisuvuugi korral jäigastamiseks kasutatavad armatuurid ehitusse kinnitada. Seejuures ei tohi armatuurid olla kunagi jäigalt kinnitatud, vaid joonise 8 või 9 kohase püsi- või ujulaagriga peab saama konstruktsioonist tingitud liikumist tasakaalustada.
Suurte elemendilaiuste või -kõrguste korral peab paisuvuugi jätmine kompenseerima nii profiilide horisontaalset kui vertikaalset paisumist. Valgete profiilide paisumine on toodud tabelis 1. Lihtsalt öeldes tuleb valgete akende vuugilaiuse projekteerimisel profiilipikkuse meetri kohta arvestada ±1,25 mm, muud värvi akende puhul on see väärtus kahekordne.
Maksimaalne profiilipikkus elementide jaoks
— Profiili värv, valge: 4,0 m
— Profiili värv, mitte valge: 3,0 m
Alates neist profiilipikkustest tuleb aknaraami ühendused teha paisumisvuukidena. Lengid, tugiprofiilid jms ei tohi neid paisumisvuuke sillata. Peale selle ei tohi profiilide liikumist takistada.
Maksimaalne profiilipikkus üheosaliste kinniste klaaside korral
— Profiili värv, valge: 3,0 m
— Profiili värv, mitte valge: 2,5 m
