Kui aknaklaasid on märjad (kondentsised)
Tõenäoliselt on meil kõigil kogemus, et akendel on mõningatel hetkedel klaasipinnale tekkinud kondentsvesi. See võib olla tekkinud nii sisemisele kui välimisele klaasipinnale. Nimetatud kondents ei eraldu aknast, vaid selle tekkel klaasi pinnale on kindlad füüsikalised põhjused. Püüame järgnevalt võimalikult lihtsalt, ilma keeruliste terminiteta, probleemi ja võimalikud lahendused lahti seletada.
Kondents toapoolsel ehk sisemisel klaasil (reeglina akna alumises osas, klaasi servas)
Põhjused
1) Akende (klaaspaketi) soojapidavus on halb, nt. kahekordse klaaspaketiga aknad (UW 1,3W/m2K või suurem)
2) Ruumis olev niiskusehulk on lubatust kõrgem (55-60% või rohkem) – ruumi ventilatsioon on puudulik või puudub üldse
3) Väline temperatuur on madal (miinuskraadid, mida madalam, seda hullem) ja õhuniiskus kõrge
4) Ruumi temperatuur on normaalsest madalam (+18 kraadi või vähem), nt. kütteperiood ei ole veel alanud
5) Normaalne (vaba) õhuliikumine ei jõua akna klaasipinnani. Aknad on kaetud paksude kardinate või ruloodega (temperatuur toas võib olla +20 kraadi ja rohkem, aga kardina taga akna pinna juures on temperatuur oluliselt madalam, võib tekkida isegi jää).
• Kahjustab ajajooksul aknapalede siseviimistlust, võib tekkida hallitus
Lahendused
1) Aknaid ei tohi katta paksude kardinate või ruloode taha. Kui seda teha, on kardina või ruloo ja akna vahel oluliselt madalam temperatuur, õhu liikumist ei toimu ja klaasipinnale tekib kondensaat. Tuleb jätta kardina või ruloo ja aknalaua vahele vähemalt ca 20 cm vahe, et õhk pääseks kardina või ruloo ja akna vahele (õhk liigub ja temperatuur on seeläbi klaasipinna juures kõrgem
2) Kui niiskuse hulk on lubatust kõrgem, tuleb välja ehitada ventilatsiooni süsteem või avada aknaid regulaarselt ruumi ventileerimiseks
3) Ruumis peaks olema temperatuur vähemalt +20 kraadi
4) Kehva soojapidavusega akende puhul (UW 1,3W/m2K või suurem) parima tulemuse saavutamiseks soovitame vahetada aknad uute, piisava soojapidavusega toodete vastu.
Kondents õuepoolsel ehk välimisel klaasil (enamus klaasipinnast on kaetud kondentsiga ja aknast välja vaatamine on raskendatud)
Põhjused:
1) Akende soojapidavus on väga hea (UW on 1,1 W/m2K või madalam) ja seeläbi on väline klaasi pind külm
2) Suhteliselt kiire välistemperatuuri tõus varajastel hommikutundidel, päikesetõusu ajal
3) Kõrge õhuniiskus õuesLahendus:1) Mõistlikku lahendust, mida inimene ise suunata saaks ei ole. Teil on piisavalt hea soojapidavusega aknad (energia, ehk kütte kokkuhoid on tagatud) ja eelpool nimetatud põhjustel on kondentsitekke võimalus paratamatu. Kondents välimiselt klaasilt kaob paari tunni jooksul kui klaasipinna temperatuur saavutab õhutemperatuuriga sama taseme ja väline õhuniiskus alaneb.
Lahendus:
- Mõistlikku lahendust, mida inimene ise suunata saaks ei ole. Teil on piisavalt hea soojapidavusega aknad (energia, ehk kütte kokkuhoid on tagatud) ja eelpool nimetatud põhjustel on kondentsitekke võimalus paratamatu. Kondents välimiselt klaasilt kaob paari tunni jooksul kui klaasipinna temperatuur saavutab õhutemperatuuriga sama taseme ja väline õhuniiskus alaneb.
Selgitus:
- Kui aknad on piisavalt hea soojapidavusega, siis toasoe ei pääse välimise (õuepoolse) klaasini ja välimine klaasipind on külm (iseenest on see väga hea, sest hoiame toasooja kokku). Kui varajastel hommikutundidel juhtub olema kõrge õhuniiskus ja suhteliselt kiire väline temperatuuri tõus (päikese tõus), siis sel põhjusel tekibki kondents külma klaasipinna peale (klaasipinna temperatuur on madalam kui õhutemperatuur). Kehvema soojapidavusega akendel liigub toasoe läbi klaaspaketi õue ja hoiab seeläbi välise klaasi kõrgemal temperatuuril (toimub soojakadu) ning kondentsi välisele klaasile reeglina ei teki.